Esmakordselt kirjeldatud Thomas Hodgkini poolt 1832 aastal. Täiendavad analüüsid ( PCR, Ig genide amplifikatsioon ) näitasid, et tegemist on lümfisõlme algelise (germinal) tsooni B-rakkude klonaalse ekspansioniga. HL is germinal centre-derived B-cell lymphoma.
Esinamissagedus:
*keskmiselt 3 uut juhtumid 100000
*kahelaineline haigestumus- suur piik 15-30 aastate vahel, ja väike laine 55 aastat.
* rohkem haigestuvad mehed
* noortel kõige sagedasem tüüp noortel, nodularne skleroos, (>75% NS <40 aastatel)
Riskifaktorid:
* pärilik
* leitud EBV RNA Reed-Sternberg ( RS ) rakkudes (eriti mixed altüüpis MC)
Hüstoloogia ja klassifikatsioon:
Imunohistokeemia alusel (flou-tsütomeetria) eristatakse 2 suurte rühma (WHO):
* Nodular lymphocyte-predominant HL ( NLPHL ): 3-8%; koosneb suurtest atüüpilistest B-rakkudest ja lümfotsüüdist ja histiotsüütidest. ( Popcorn cells ). Rakkude pinna markerid CD30- ja tavaliselt CD15-, CD20+, CD45+, CD75+, CD79a+.
*Klassikaline HL: suured mononukleaarsed ( Hodgkin'i rakud) või binukleaarsed/polünukleaarsed RS rakud, moodustavad 1-2% lümfisõlme kõigidest rakkudes. Rakkupinna markerid: CD30+ ja tavalislt CD20-, CD45-, CD75+CD79a-.
Infiltraatis domineerivad lümfotsüütid, plasmarakud, eosinofilia ja hüstiotsüüdid, ja erineva astmega fibroos.
Neli histoloogilist altüüpi:
Nodular sclerosing (NSHL): esineb ca. 80% juhtudest. Koosneb fibrootilisest väätidest , lakunaarsetest Hodgkin's rakkudest, ja RS rakudest.
Mixed cellularity HL (MCHL) ca 17%; lümfotsüütide segainfiltraat, eosinofiilid ja histiotsüüdid koos RS rakkudega.
Lymphocyte depletedHl (LDHL); haruldane; diffuselt hüporakkuline infiltraat nekroosiga, fibroosiga ja RS varjudega.
Lymphocyte rich classical (LRCHL, LPHL- Lymphocyte predominant HL)väga haruldane; valdavalt diffusne lümfotsüütide infiltraat, koos vähe klassikalise fenotüübiga RS rakkudega.
Kliinilised avaldumised:
* kõige sagedamini väljendub lümfisõlmede suurenemisega; supradiafragmaalsed ( eriti kaelal) " elastsed" , valutud.
* lümfisõlmed paigaldavad niitidena.
* esmakordselt l/s suurenevad kaelal ja aksillarselt
* patognostiline (eeldab õiget dgn) on Waldeyers ringi kaasaharumine. "Кольцо Вальдейера, Кольцо Вальдейера-Пирогова (Waldeyer'S Ring)":
кольцо из миндалин (небных, трубных, язычной и глоточной), образующих лимфоидное глоточное кольцо в области зева, корня языка и носоглотки.
* 30% splenomegaalia, 5% hapatomegaalia.
* harva abdominaalsed lümfisõlmede haaratus ilma põrna haaratusega.
* tavaliselt supradiafragmaalselt.
* hulgaline mediastinaalne lümfadenopaatia võib vallandada lokaalseid sümptomid, komressiooni tõttu ( brohide kompressioon ) või extensiooni tõttu ( kops, perikardium, pleura). Pleura haaratus 20% juhtudes.
* ekstranodaalne levimine toimub vere kaudu ( luuüdisse 1-4%, kopsudesse või maksa). Tavaliselt dissemineeritud haigus kulgeb generaliseeritud adenopaatiaga ja põrna haaratusega; hilisemad staadiumid.
* ~33% patsientidest on üks või rohkem " B sümptomitest": kehakaalu langus >10%, eelmised 6 kuud; ebaselged palavikud; öine higistamine. B-sümptomid korelleruvad haiguse levikuga ja prognoosiga. Hilisemad sümptomid- keha sügelus, alkohoolist indutseeritud lümfi. sõlmede valu.
* kaalduvus infektsioonile; TBC, seened, viirused-eriti HZV, P. carini.
* NLPHL sagedamini 35a. meestel; tüüpiliselt haaratud kaela ja ingvinaalsed l/s; hilisemad retsidiivid; Suurenenud risk B-suurrakk lümfoomi transformatsiooniks; elulemus 10a 80-90%.
* NSHL on tavaliselt noortel täiskasvanutel ( keskmine 26a.) ja on hea prognoosiga, kui I/II staadium.
* MCHL keskmiselt aegustumine 30 aastaselt, prognoos keskmine.
* LDHL tavaliselt vanadel täiskasvanutel, prognoos halb..
* LRCHL M=N; lokaalne, prognoos hea.
Diagnoosimine
* B-sümptomid: palavik; tavaliselt õhtuti, sageli ei tunne, kaalulangus, öine higistamine, sügelemine.
* Lümfisõlmede palpeerimine.
* tõesta dgn. biopsiaga: kõige parem terve sõlme histoloogia, aga võib ka peennõelabiopsia, kui vajalik meadinoskoopia.
* 5-osaline hemogramm: võib olla, normokroomne, normotsütaarne aneemia, reaktiivne leukotsütoos, eosinofiilia ja/või kerge reaktiivne trombotsütoos.
* SR, plasma viskoosus, maksa näitajad, LDH, kusihappe.
* Rõ pilt kopsudest.
* Staadiumi määramiseks, ja leviku hindamiseks: CT kogu kehast.
* Luuüdi trepan; luuüdi haaratuse tõestamiseks pt.l 3/4 staadiumi differentsiks, või 1A/2A eristamiseks( Luuüdis võib olla ainult reaktiivsed muutused).
* skeleti isotop uuringud, PET, MRI. PET scan on vaja 1 ja 2 staadiumi sedastamiseks. PET tavaliselt positiivne, isegi kui Hodgkini lümfoomi ei ole.
* L/s biopsia.
Ann Arbor klassifikatsioon:
määrab prognoosi ja haiguse kulgu, (muutub peale keemiat).
1 stadium: haarab ühe sõlmede regiooni, või lokaliserub ekstralümfaatilises organis, või kohas.
2 staadium: haaram kaks või rohkem lümfisõlmede regiooni, diafragma ühelt poolt, võib haarata ekstalümfatilist organit, samal pool diafragmast.
3 st: l/sõlmde haaratus diafragma mõlemal pool, tavaliselt kaasahaaratud põrn või ekstralüfaatiline organ.
4st.: multifokaalne haaratus
A-süsteemset sümptomid ei ole.
B- ebaselge palavik >38C, öine higistamine, või kaalulangus >10%.
Bulky disease- mediastiinumu suurenemine >33%, või mass >10cm.
RAVI:
Keemoterapia LPHL
ABVD (doxorubicin, bleomycin, vinblastine, dacarbazine)-+rituximab
CHOP ( cyclophosphamide,doxorubicin, vincristine, prednisone)-+ rituximab
EPOCH ( cyclophosphamide,doxorubicin, etoposide, vincristine, prednisone)-+rituximab
CVP ( cyclophosphamide, vincristine, prednisone)+- rituximab
ainult rituximab.
вторник, 22 июля 2008 г.
пятница, 18 июля 2008 г.
четверг, 17 июля 2008 г.
Homotsüsteiin
http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat/T2hestik/H,I,Jtest.htm#Homotsüsteiin_(S-Hcy,_P-Hcy)
Homotsüsteiin (S-Hcy, P-Hcy)
Homotsüsteiin on väävlit sisaldav aminohape, mis tekib aminohappe metioniini demetüülimise tulemusena. Metioniini taseme säilitamiseks konverteeritakse homotsüsteiin suures osas tagasi metioniiniks. Remetüülimise eri astmetel on metüülrühma doonoritena olulised foolhappe ja vitamiin B12 derivaadid. Homotsüsteiini ainevahetuse teiseks teeks on (üle tsüstatiooni) tsüsteiini moodustumine, mille toimumiseks on vajalik vitamiini B6 derivaat püridoksaalfosfaat. Seega sõltub homotsüsteiini tase nimetatud B-grupi vitamiinide hulgast organismis.
Hüperhomotsüsteineemia peamisteks põhjusteks on homotsüsteiini ainevahetuses osalevate ensüümide geneetilised defektid või siis vitamiinide B6, B12 ja/või foolhappe defitsiit organismis. Kuhjuv homotsüsteiin konverteerub valdavalt homotsüstiiniks (Hcy-Hcy dimeer), viimane eritub uriiniga (homotsüstinuuria).
Enamus (70-80%) plasma homotsüsteiinist on seotud valkudega, peamiselt albumiiniga, ca 20-30% on seotud madalamolekulaarsete sulfhüdrüülrühma sisaldavate ühenditega ning vaid alla 1% tsirkuleerib vaba vormina. Kõikide homotsüsteiini määramismeetodite puhul määratakse alati totaalset homotsüsteiini, st nii seotud, kui ka vaba homotsüsteiini. Seepärast kohtab kirjanduses sageli ka terminit - üldine homotsüsteiin (total homocysteine) ja lühendit - tHcy.
Homotsüsteiini tase veres kasvab pidevalt koos vanusega. Enne puberteeti on poistel ja tüdrukutel tase sarnane ning madalam kui täiskasvanutel ja on keskmiselt 6 µmol/L. Puberteedieas tõuseb nivoo poistel rohkem kui tüdrukutel, meestel on homotsüsteiini tase ca 20% kõrgem kui naistel.
Kõrges kontsentratsioonis on homotsüsteiin ja temast tekkiv homotsüstiin tsütotoksilised. Nad on olulisteks aterogeenseteks, lipiidide peroksüdatsiooni ja defektsete kollageenimolekulide teket põhjustavateks faktoriteks. Kõrge homotsüst(e)iinisisaldus põhjustab veresoonte seinte endoteeli kahjustusi: endoteelirakkude irdumist veresoone seinast, endoteeli talitluse häireid ning silelihasrakkude vohamist kahjustatud kohas. Homotsüsteiin tõstab trombotsüütide aktiivsust, aktiveerides mitmeid hüübimisfaktoreid ja pärssides fibrinolüüsi, põhjustades seetõttu trombide teket.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Kerge eine enne proovi andmist tulemust ei mõjuta, kindlasti peab vältima valgurikast toitu, mis võib tulemust tõsta 10-15%, seda veel 8 tundi söömise järgselt. Patsiendi lamades võetud proovi näit on ca 10% madalam patsiendi istudes võetud proovist.
Katsut EDTA-ga või antikoagulandita, geeliga katsut
Analüüsitav kogus 0.5 mL EDTA-plasmat või seerumit
Säilivus Proov tuleb kohe (maksimaalselt ühe tunni jooksul) tsentrifuugida, eraldada seerum/plasma ning hoida laborisse saatmiseni jahedas või siis külmutada, kui seda ei saa laborisse saata samal päeval
Näidustus ja kliiniline tähendus:
Südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamine. Foolhappe ja vitamiin B12 defitsiidi kahtlus (megaloblastilised aneemiad). Raseduse komplitseerumisriski hindamine. Kognitiivse funktsiooni häire riski hindamine. Tromboosi riski hindamine. Ühes uuringus leiud 8 hüübimisfaktori kõrge kontsentratsioon ja homotsüsteiini kõrge kontsentratsioon suurendab tromboosi riski.
Suurenenud kontsentratsioon e. hüperhomotsüst(e)ineemia.
Homotsüsteiini kõrgenenud tase on nii hüpertensiooni kui ka ateroskleroosi üheks põhjuslikuks teguriks ja seega paljude kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoriks.
Kõrge homotsüsteiini tase plasmas on väga tundlik marker foolhappe ja vitamiin B12 defitsiidi suhtes. Vitamiinide B6, B12 ja foolhappe defitsiidi korral tõuseb homotsüsteiini tase märgatavalt ning sageli juba enne, kui vitamiinide tase langeb allapoole alumist referentspiiri, samuti enne kliiniliste sümptomite teket. Vitamiin B12 puhul võib selle üldine tase olla normis, kuid kui bioloogiliselt aktiivse vormi – holo-transkobalamiini (holoTC) nivoo on madal, on homotsüsteiini metabolism ikkagi häiritud. Seega peegeldab homotsüsteiini tase B-rühma vitamiinide funktsionaalset staatust, mitte sisaldust.
Kindlasti tuleks analüüsida homotsüsteiini taset kõikidel vitamiin B12 defitsiidi suhtes riskirühma kuuluvatel vastsündinutel (ka nende emadel!), kuna vitamiin B12 defitsiiti on raske õigeaegselt avastada, mistõttu sümptomite ilmnedes võivad lapsel olla juba tekkinud pöördumatud neuroloogilised kahjustused.
Normaalse raseduse ajal langeb homotsüsteiini sisaldus veres umbes poole võrra, ilmselt tingituna plasma suurenenud hulgast, plasma vähenenud albumiinisisaldusest jms. Enamasti jääb nivoo 6 µmol/L juurde. Sellest kõrgem tase on seotud suurenenud riskiga platsenta vaskulopaatia suhtes, mis omakorda on seotud preeklampsia, raseduse katkemise, enneaegse sünnituse ja madala sünnikaaluga. Raseduseelne tase taastub umbes 3-4 päevaga peale sünnitust
Järjest enam kasutatakse homotsüsteiini analüüsi ka kognitiivse funktsiooni häire hindamise puhul (vaskulaarne dementsus ja Alzheimeri tõbi), kus homotsüsteiini kõrgenenud tase on hoiatavaks riskifaktoriks
Sageli esineb hüperhomotsüsteineemiat neerukahjustuse ja -puudulikkusega patsientidel ning pärast neeru transplantatsiooni. Enamusel dialüüsipatsientidest on homotsüsteiini tase kõrgem. Homotsüsteiini kontsentratsiooni suurenemine esineb ka mitmete teiste haiguste, nt diabeet, hüpotüreoidism jm puhul
Homotsüsteiini tase tõuseb alkoholi ja kohvi liigsel tarvitamisel, samuti suitsetamise tagajärjel ja vähese kehalise aktiivsuse korral
Ka mitmed ravimid kergitavad homotsüsteiini nivood, peamiselt vitamiin B6, B12 ja foolhappe antagonistid
Vähenenud kontsentratsioon
Homotsüsteiini madalat taset on leitud Downi sündroomiga patsientidel, rasedatel (vt.eespool) ja hüpertüreoidismi korral, kuid enamasti ei oma madalad ja allpool referentspiiri olevad tulemused kliinilist tähtsust.
Homotsüsteiin (S-Hcy, P-Hcy)
Homotsüsteiin on väävlit sisaldav aminohape, mis tekib aminohappe metioniini demetüülimise tulemusena. Metioniini taseme säilitamiseks konverteeritakse homotsüsteiin suures osas tagasi metioniiniks. Remetüülimise eri astmetel on metüülrühma doonoritena olulised foolhappe ja vitamiin B12 derivaadid. Homotsüsteiini ainevahetuse teiseks teeks on (üle tsüstatiooni) tsüsteiini moodustumine, mille toimumiseks on vajalik vitamiini B6 derivaat püridoksaalfosfaat. Seega sõltub homotsüsteiini tase nimetatud B-grupi vitamiinide hulgast organismis.
Hüperhomotsüsteineemia peamisteks põhjusteks on homotsüsteiini ainevahetuses osalevate ensüümide geneetilised defektid või siis vitamiinide B6, B12 ja/või foolhappe defitsiit organismis. Kuhjuv homotsüsteiin konverteerub valdavalt homotsüstiiniks (Hcy-Hcy dimeer), viimane eritub uriiniga (homotsüstinuuria).
Enamus (70-80%) plasma homotsüsteiinist on seotud valkudega, peamiselt albumiiniga, ca 20-30% on seotud madalamolekulaarsete sulfhüdrüülrühma sisaldavate ühenditega ning vaid alla 1% tsirkuleerib vaba vormina. Kõikide homotsüsteiini määramismeetodite puhul määratakse alati totaalset homotsüsteiini, st nii seotud, kui ka vaba homotsüsteiini. Seepärast kohtab kirjanduses sageli ka terminit - üldine homotsüsteiin (total homocysteine) ja lühendit - tHcy.
Homotsüsteiini tase veres kasvab pidevalt koos vanusega. Enne puberteeti on poistel ja tüdrukutel tase sarnane ning madalam kui täiskasvanutel ja on keskmiselt 6 µmol/L. Puberteedieas tõuseb nivoo poistel rohkem kui tüdrukutel, meestel on homotsüsteiini tase ca 20% kõrgem kui naistel.
Kõrges kontsentratsioonis on homotsüsteiin ja temast tekkiv homotsüstiin tsütotoksilised. Nad on olulisteks aterogeenseteks, lipiidide peroksüdatsiooni ja defektsete kollageenimolekulide teket põhjustavateks faktoriteks. Kõrge homotsüst(e)iinisisaldus põhjustab veresoonte seinte endoteeli kahjustusi: endoteelirakkude irdumist veresoone seinast, endoteeli talitluse häireid ning silelihasrakkude vohamist kahjustatud kohas. Homotsüsteiin tõstab trombotsüütide aktiivsust, aktiveerides mitmeid hüübimisfaktoreid ja pärssides fibrinolüüsi, põhjustades seetõttu trombide teket.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Kerge eine enne proovi andmist tulemust ei mõjuta, kindlasti peab vältima valgurikast toitu, mis võib tulemust tõsta 10-15%, seda veel 8 tundi söömise järgselt. Patsiendi lamades võetud proovi näit on ca 10% madalam patsiendi istudes võetud proovist.
Katsut EDTA-ga või antikoagulandita, geeliga katsut
Analüüsitav kogus 0.5 mL EDTA-plasmat või seerumit
Säilivus Proov tuleb kohe (maksimaalselt ühe tunni jooksul) tsentrifuugida, eraldada seerum/plasma ning hoida laborisse saatmiseni jahedas või siis külmutada, kui seda ei saa laborisse saata samal päeval
Näidustus ja kliiniline tähendus:
Südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamine. Foolhappe ja vitamiin B12 defitsiidi kahtlus (megaloblastilised aneemiad). Raseduse komplitseerumisriski hindamine. Kognitiivse funktsiooni häire riski hindamine. Tromboosi riski hindamine. Ühes uuringus leiud 8 hüübimisfaktori kõrge kontsentratsioon ja homotsüsteiini kõrge kontsentratsioon suurendab tromboosi riski.
Suurenenud kontsentratsioon e. hüperhomotsüst(e)ineemia.
Homotsüsteiini kõrgenenud tase on nii hüpertensiooni kui ka ateroskleroosi üheks põhjuslikuks teguriks ja seega paljude kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoriks.
Kõrge homotsüsteiini tase plasmas on väga tundlik marker foolhappe ja vitamiin B12 defitsiidi suhtes. Vitamiinide B6, B12 ja foolhappe defitsiidi korral tõuseb homotsüsteiini tase märgatavalt ning sageli juba enne, kui vitamiinide tase langeb allapoole alumist referentspiiri, samuti enne kliiniliste sümptomite teket. Vitamiin B12 puhul võib selle üldine tase olla normis, kuid kui bioloogiliselt aktiivse vormi – holo-transkobalamiini (holoTC) nivoo on madal, on homotsüsteiini metabolism ikkagi häiritud. Seega peegeldab homotsüsteiini tase B-rühma vitamiinide funktsionaalset staatust, mitte sisaldust.
Kindlasti tuleks analüüsida homotsüsteiini taset kõikidel vitamiin B12 defitsiidi suhtes riskirühma kuuluvatel vastsündinutel (ka nende emadel!), kuna vitamiin B12 defitsiiti on raske õigeaegselt avastada, mistõttu sümptomite ilmnedes võivad lapsel olla juba tekkinud pöördumatud neuroloogilised kahjustused.
Normaalse raseduse ajal langeb homotsüsteiini sisaldus veres umbes poole võrra, ilmselt tingituna plasma suurenenud hulgast, plasma vähenenud albumiinisisaldusest jms. Enamasti jääb nivoo 6 µmol/L juurde. Sellest kõrgem tase on seotud suurenenud riskiga platsenta vaskulopaatia suhtes, mis omakorda on seotud preeklampsia, raseduse katkemise, enneaegse sünnituse ja madala sünnikaaluga. Raseduseelne tase taastub umbes 3-4 päevaga peale sünnitust
Järjest enam kasutatakse homotsüsteiini analüüsi ka kognitiivse funktsiooni häire hindamise puhul (vaskulaarne dementsus ja Alzheimeri tõbi), kus homotsüsteiini kõrgenenud tase on hoiatavaks riskifaktoriks
Sageli esineb hüperhomotsüsteineemiat neerukahjustuse ja -puudulikkusega patsientidel ning pärast neeru transplantatsiooni. Enamusel dialüüsipatsientidest on homotsüsteiini tase kõrgem. Homotsüsteiini kontsentratsiooni suurenemine esineb ka mitmete teiste haiguste, nt diabeet, hüpotüreoidism jm puhul
Homotsüsteiini tase tõuseb alkoholi ja kohvi liigsel tarvitamisel, samuti suitsetamise tagajärjel ja vähese kehalise aktiivsuse korral
Ka mitmed ravimid kergitavad homotsüsteiini nivood, peamiselt vitamiin B6, B12 ja foolhappe antagonistid
Vähenenud kontsentratsioon
Homotsüsteiini madalat taset on leitud Downi sündroomiga patsientidel, rasedatel (vt.eespool) ja hüpertüreoidismi korral, kuid enamasti ei oma madalad ja allpool referentspiiri olevad tulemused kliinilist tähtsust.
Подписаться на:
Сообщения (Atom)